Harohan iha liturjia

Harohan iha liturjia

Katekeze 23 – Harohan iha liturjia

PAPA FRANCISCO NIA KATEKEZE – 3 Fevereiru 2021

 

Maun no biin-alin sira, bondia!

Tentasaun atu pratika kristianizmu íntimu ne’ebé la rekoñese ritu litúrjiku públiku ninia importánsia espirituál, rejistra dalabarak iha Kreda. Dalabarak tendénsia ida-ne’e reklama buat ne’ebé presupoin nu’udar pureza boot liután relijiozidade nian ne’ebé la depende ba serimónia esteriór sira, julga nu’udar naha-todan folin-laek eh prejudisiál. Iha krítika sira nia sentru la’ós forma rituál partikulár ida, eh modu selebra espesífiku ida, maibé iha nia rohan liturjia rasik, forma litúrjika atu harohan.

Defaktu, ita Iabele hetan iha Kreda forma ruma espiritualidade nian ne’ebé la hatene integra momentu litúrjiku ho modu adekuadu. Sarani barak, maski partisipa ho badinas ba ritu sira, espesialmente iha Missa Domingu nian, foti ai-han ba sira-nia fiar no sira-nia vida espirituál husi fonte sira seluk, tipu devosionál.

Iha dékada ikus sira, Kreda halo dalan barak ona. Konstituisaun Sacrosanctum Concilium husi Concílio Vaticano II reprezenta artikulasaun ba dalan naruk ida-ne’e. Nia reafirma ho maneira kompleta no orgánika importánsia liturjia divina nian ba sarani sira nia moris, ne’ebé hetan iha mediasaun objetiva, ezije husi faktu katak Jezús Kristu la’ós ideia eh sentimentu ida, maibé Pesoa moris ida, no ninia Mistériu nu’udar eventu istóriku ida. Sarani sira nia orasaun halo liuhusi mediasaun konkreta sira: Sagrada Eukaristia, Sakramentu sira, ritu litúrjiku sira, komunidade. Iha vida sarani la ignora esfera korporál no materiál, tanba iha Jezús Kristu sai dalan salvasaun nian. Ita bele dehan katak ita tenke harohan mós ho isin: isin tama iha orasaun.

Nune’e, la eziste espiritualidade sarani ne’ebé la tau abut iha selebrasaun mistériu santu sira-nian. Katesizmu hakerek: «Kristu no Espíritu Santu nia misaun ne’ebé, iha Liturjia sakramentál Kreda nian, anunsia, atualiza no komunika Mistériu salvasaun nian, kontinua iha fuan ne’ebé harohan» (n. 2655). Liturjia, la’ós de’it orasaun espontánea, maibé buat ruma liután no orijinál liután: nia mak asaun ne’ebé funda esperiénsia sarani tomak no, tanba ne’e, orasaun mak eventu mós, akontesimentu, prezensa, enkontru. Liturjia mak enontru ho Kristu. Kristu halo nia An prezente iha Espíritu Santu liuhusi sinál sakramentál sira: husi ne’e mak mai nesesidade atu ita sarani sira partisipa iha mistériu divinu sira. Kristianizmu lahó liturjia, ha’u brani dehan katak karik ne’e mak kristianizmu ida lahó Kristu. Lahó Kristu totál. Até ritu ida-ne’e maran liu, hanesan ida-ne’ebé sarani sira selebra no kontinua selebra iha fatin sira prizaun nian, eh iha subar-fatin uma ida-nian durante tempu persegisaun nian, Kristu sai prezente tebes duni no saran nia An ba ninia fiar-na’in sira.

Liturjia, tanba ninia dimensaun objetiva, husu atu selebra ho fervór, atu grasa ne’ebé hasuli iha ritu la lakon leet maibé to’o iha ida-idak ninia moris. Katesimu esplika didi’ak no dehan nune’e: «Orasaun interioriza no asimila Liturjia no depoizde ninia selebrasaun» (ibid.). Orasaun sarani barak la mai husi liturjia, maibé hotu-hotu, se sarani, presupoin liturjia, katak diemnsaun sakramentál Jezús Kristu nian. Kadavéz ita selebra Batizmu ida, eh konsagra paun no tua iha Eukaristia, eh kose ho Mina santu ema moras ida nia isin, Kristu iha-ne’e! Nia mak atua no prezente hanesan bainhira nia kura ema moras ida nia parte isin nian, eh saran iha Han-Kalan Ikus nina testamentu ba mundu nia salvasaun.

Orasaun sarani halo sai ninian Jezús nia prezensa sakramentál. Buat ne’ebé esternu ba ita sai parte ita-nian: liturjia esprime ida-ne’e ho jestu naturál ida han nian. Labele “rona” de’it Missa: no la’ós espresaun loos ida mós, “ha’u bá rona Missa”. Ita labele rona Missa de’it, hanesan ita mak espetadór sira de’it ba buat ruma ne’ebé la’o ba oin hodi la envolve ita-nia an. Missa sempre selebra, no la’ós de’it husi amlulik ne’ebé prezide, maibé husi sarani hotu ne’ebé moris nia. No sentru mak Kristu! Ita hotu, iha diversidade don no ministériu nian, hotu-hotu ida de’it ho ninia asaun, tanba Nia, Kristu mak Protagonista liturjia nian.

Bainhira sarani dahuluk sira hahú moris sira-nia kultu, sira halo hodi atualiza Jezús nia jestu no liafuan sira, hodi Espíritu Santu nia roman no kbiit, atu sira-nia moris, ho grasa ne’ebé to’o ba sira, sai sakrifísiu espirituál ne’ebé hasa’e ba Maromak. Abordajen ne’e mak “revolusaun” ida loos nian. Saun Paulo hakerek iha Surat ba Romanu sira: «Ha’u husu imi, maun-alin sira, tan Maromak nia laran-sadia, atu hasa’e imi-nia isin nu’udar sakrifísiu moris nian, santu no haksolok Maromak; no ida-ne’e mak imi-nia kultu espirituál» (12,1). Moris mak bolun ida atu sai kultu ba Maromak, maibé lahó orasaun ida-ne’e labele akontese, espesialmente orasaun litúrjika.  Pensamentu ne’e tulun ita hotu bainhira bá Missa: ha’u bá harohan iha komunidade, ha’u bá harohan ho Kristu ne’ebé prezente. Bainhira ita bá selebrasaun Batizmu ida-nian, porezemplu, Kristu mak fó batizmu. “Maibé, Padre, ne’e ideia ida, modu ida atu ko’alia”: lae, la’ós modu ida atu ko’alia. Kristu prezente tebes duni no iha liturjia ó harohan ho Kristu ne’ebé iha ó-nia sorin.