Sarani katóliku Timor-Leste nia misaun iha rejiaun ASEAN”: sai “masin no roman”

Sarani katóliku Timor-Leste nia misaun iha rejiaun ASEAN”: sai “masin no roman”

Dili – Iha loro 22 Setembru, “substituto para os Assuntos Gerais da Secretário de Estados”, S.E. reverendíssima Arcebispo Edgar Peña Parra (ema Venezuela), selebra Missa hamutuk ho neo-kardeál Virgílio do Carmo da Silva, iha katedrál Imakulada Konseisaun, Dili.

“Makhorik sira Timor-Leste nian, atu imi bele kontinua sai “naroman mundu nian, atu, imi bele lori Kristu ba ema hotu ne’ebé buka atu haree Nia, fundamentál atu imi kontempla Kristu nia futar oin, sai mane no feto sira orasaun kle’an nian, diálogu intensu no perseverante ho Maromak”. Ne’e mak núkleu omilia arsebispu Edgar Peña Parra nian.

D. Peña Parra loke omilia hodi subliña arsebispu Virgílio nia hatais mean, iha konsistóriu 27 Agostu 2022, dahuluk ba nasaun joven ne’e nia oan, ne’ebé iha 20 Maiu selebra tinan 20 independénsia nian, “mak sinál Kreda timorense nia importánsia no misaun aut kontinua haklaken mensajen salvasaun nian iha rai sira iha Ázia sul-orientál no defende fiar sarani, se nesesáriu “usque ad sanguinis effusionem,” to’o fakar raan!”

Mons. Peña Parra mós sira omilia S. João Paulo II nian iha 12 Outubru 1989, bainhira nia fó hanoin katak katóliku Timor-Leste nian iha “tradisaun iha-ne’ebé vida familiár, kultura no kostume sosiál sira tua abut kle’an iha Evanjellu, no tradisaun ne’e konsititui parte importante imi-nia identidade nian”. Tradisaun ida “rika iha hanorin no espíritu Rahun-Di’ak sira-nian”, “konfiansa iha haraik-an ba Maromak, perdaun no mizerikórdia no, bainhira nesesáriu, terus iha pasiensia iha susar sira”.

D. Peña Parra husu atu família sai “kreda doméstika”, iha-ne’ebé inan-aman sira tranzmite ba oan sira valór kristuan sira no ksolok Evanjellu nian, Evangelii Gaudium, “hodi nune’e filafali ba orijen, hodi banati tuir sarani dahuluk sira, hanesan Papa Francisco” fó hanoin iha ninia viajen ba Malta iha Abríl 2022. Sempre Papa Wojtyla, iha vizita 1989 nian, bainhira komenta testu Evanjellu S. Mateus nian, arsebispu substitutu fó hanoin, “nia subliña misaun ne’ebé imi, timor-oan sira iha atu sai ‘masin rai nian no roman mundu nian’. Defaktu, iha kontestu rejionál ne’ebé sarani sira menoria ida, imi-nia País – hamutuk ho Filippinas – iha populasaun ho maioria katólika”. Timor-Leste iha oportunidade boot atu sai “sasin rekonsiliasaun no perdaun nian, frutu husi imi-nia moris konkretamente Jezús Kristu nia hanorin”, D. Peña Parra destaka.

Bainhira komenta Evanjellu ne’ebé liturjia propoin husi Lucas, moseñor Peña Parra subliña katak ema barak, hanesan Erodes, buka “haree” Jezús, “tanba sira buka sentidu kle’an liu sira-nia moris nian, ne’ebé – hanesan ita hatene didi’ak – bele hetan de’it iha kontemplasaun mistériu Kristu nian”, hanesna Santu Agostinho hanorin iha “Confissões”. Iha Ezortasaun apostólika Gaudete et Exsultate, Papa Francisco esplika katak “kontemplasaun ba Jezús mate no moris hi’as nia oin mak harii ita-nia umanidade, ne’ebé moris nia susar no salan harahun mós”. Tanba ne’e D. Peña Parra husu ba kat’oliku Timor-oan sira se sira iha momentu silénsiu atu hela iha Na’i nia oin lahó ansi no husik Na’i hateke ba sira ka lae. Nia fó hanoin ba sarani sira kona-ba halakan ahi iha Jezús: “Se imi la husik Jezús atu haboot iha imi domin no ternura nia manas, imi sei la iha ahi, nune’e oinsá imi bele halakan ema seluk nia fuan ho imi-nia sasin no imi-nia liafuan sira”.

Substitutu ba “Assuntos Gerais da Secretário de Estados” remata nia omilia hodi fó hanoin katak hodi kontempla de’it Kristu nia oin, :husi enkontru ho Jezús iha orasaun no iha vida sakramentál mak ita bele hatudu dalan ba ema sira ne’ebé buka Nia, maski dalabarak sira la hatene objetu sira-nia babukak nian”. No se karik imi ta’uk no hanoin katak la preparadu ba “misaun atu sai ‘roman’ ba ema seluk, keta haluha buat ne’ebé Jezús dehan ba ninia dixípulu sira:’Imi keta ta’uk’, no imi keta haluha imi-nia istória no imi nia katekista sira-nia sasin fiar nian, tranzmisór sira fiar nian, basá sira mak garantia katak Na’i la’o nafatin ho imi”.

Atu “Imakulada Konseisaun, padroeira Nasaun ne’e nian”, D. Peña Parra nia votus, “akompaña nafatin imi no tulun imi atu kumpre misaun ne’ebé imi simu bolun bá”.

(Sidonia Freitas FMA – Redasaun)