Prosesu psíkiku sira iha dezenvolvimentu personalidade nian

Prosesu psíkiku sira iha dezenvolvimentu personalidade nian

Formasaun ba Irmán juniora sira

Venilale – Loron 20/04/2017, iha Komunidade MM (Maria Mazzarello),  ba loron daruak seminar ne’ebé halao ba irman juniores sira, koalia kona-ba “Dezenvolvimentu personalidade iha parte kognitivu no afetividade”, ne’ebé aprezenta husi  Ir Esmeralda FMA, hahu husi tuku 09.00 no remata  tuku 04.30. Seminar ida ne’e hahu loke ho jogus. Jogus ne’e nia objetivu atu halo ema koñese liu tan nia-an. Depoizde jogus ida ne’e madre aprezenta kedas  ho  subtópiku dahuluk kona ba “Afetividade”.

Afetividade mak  aspetu ida ne’ebé hola parte iha personalidade ema nian. Afetividade forma husi ema nia sentimentu no reasaun, sente no reasaun parte ida importante iha pesoa umana.sentimentu no reasaun umana bele sai positivu, bele mós la hari’i  no la tulun ba relasaun interpersonal, depende ba ema ida-idak no liu –liu ba esperiénsia relasaun primeiru ho aman inan. Ba ita relijioza/o, ita mós presiza  Koñese ita nia-an, ita nia sentimentu no reasaun sira. Koñesimentu importante maibé lato’o deit atu hatene, ita presiza simu ita nia-an rasik ho atetude realistik. Ho dalan ida ne’e deit mak sei fasilita ita nia relasaun ho ema seluk, ho ita nia irmaun/irman sira iha komunidade no ho joven sira ne’ebé ita hasoru iha ita nia misaun edukativa. Atu bele sente di’ak ho-an rasik no ho ema seluk, presiza formasaun, forma ita nia personalidade, presiza uluk nanain komprende saidá mak afetividade, mai husi ne’ebé, impaktu saida mak bele fó ba ita nia moris. Aleinde  ida ne’e iha pontu seluk  mak hanesan  “ Teoria psikologia husi autor oi-oin”.

Depoizde apresentasaun madre halo atividade ida ne’ebé hanaran; dinamiku grupu, ne’ebé fahe ba grupu haat,  kada grupu involve ema nain lima-lima. Atu hatene klaru saida mak akontese iha dinamiku grupu. Nune’e  mai ita rona irman balun ne’ebé fahe sira nia  esperiensia:

  • Noemia de Deus: “ Ha’u hakarak agradese wain ba Maromak ba grasa ne’ebé ha’u  simu  liu husi Nai Nia moris hias. No iha okaziaun ida ne’e liu husi  madre provinsial no madre konselleira sira, husik tan ba ami irman Juniores sira tempu atu haburas liu tan ami nia-an iha formasaun sira. Iha biban ida ne’e ami aprence liu tan kona ba oinsa koñese ami nia-an rasik. Buat ne’ebé furak liu ba ha’u mak dinamika grupu, iha ne’ebé liu husi imajen ne’ebé ami haree, ami ida-idak ho ami nia kreatividade, ami espresa liu husi drama badak, poezia no kantu, hodi uza liafuan sira ne’ebé tebes fo korajen ba ami atu brani hateke ba oin, maski iha difikuldade oi-oin nia leet. No ami fiar katak iha esperansa ba sira ne’ebé nafatin harohan. Obrigada barak dala ida tan ba di’ak hotu ne’e.
  • Jacinta Guterres: husi ha’u nia esperiensia grupu nian buat ha’u sente maka’as no dada ha’u nia atensaun atu aprende liutan mak; iha grupu laran ema ida-idak fahe ninia esperiensia moris nian ne’ebe hasoru, dala ruma hetan kanek no sente mesak maibe buat ne’ebe importante ba ami atu la sente mesak iha difikuldades sira mak presiza loke-an ba ema seluk, tulun no suporta malu iha buat ne’ebe lo’os no fo korajen ba malu atu ba oin.
  • Aida Belita; serbisu dinámika grupu ne’ebé nian ha’u esperiénsia, ha’u sente katak moris mak dinámika no laos estatika. Nune’e kada situasaun ida-idak nafatin iha ninia surpreza no iha mós ninia solusaun, wainhira ema hakarak loke-an ba dialogu, simu idea husi ema seluk nia sei manan difikuldades sira. La to’o deit ho hakas-an maibé mós ho Maromak ninia grasa.
  • Josefa de Sousa; mai ha’u buat ne’ebé kona-ba teoria tulun ha’u atu komprende tama iha realidade liu-liu oinsá atu uza ulun hodi serbisu maibé buat ne’ebé kona liu ha’u mak momentu grupu dinamika nian, tanba iha ne’ebá mak ami expresa ami nia hanoin no fahe ami nia moris nu’udar konsagrada ida iha komunidade.

Nu’udar konkluzaun ba aprezentasaun husi Me. Esmeralda mak:

  1. Formasaun ba personalidade mak prosesu ida ne’ebé kleur no nunka hotu. Nu’udar oportunidade ne’ebé atu forma ita nia-an rasik
  2. Ema prontu fo-an atu aprende iha relasaun interpersonal ho dalan loke-an
  3. Buka atu komprende diversidade ema ida-idak nian. Tanba diversidade mak nu’udar rikusoin ida.

(Agata Freitas – Maria Sarmento)