Sai ba periferia atu tulun iha preparasaun ba Natal

Sai ba periferia atu tulun iha preparasaun ba Natal

Baguia – Iha loron 17-20 Dezembru 2018, Ir Alexandrina Pinto ba ajuda kuaze Parokia São Jose de Baguia atu prepara sarani sira hodi selebra Jesus nia moris, husu husi Pe. Roberto Boavida, Pastor Próprio Baguia nian. Ita bele hare katak sarani sira hamlaha no hamro’ok ba Maromak nia grasa.

Durante retiru reflesaun ne’ebe fahe ba sarani sira mak puntu sira ne’e:

Saida lolos mak ita sarani prezisa duni atu halo durante Adventu?

  • Hahu hodi fo motivasaun ba sarani sira tanba sa mak tenki halo retiru ka rekoleksi? Ita ema prezisa halo pausa oituan, hapara-an husi servisu lor-loron nian. Ita koko hanoin no husu ba ita nia-an se Maromak husu mai ita; Ó iha ne’ebe? Oin sa o nia relasaun ho Ha’u no ho o nia maluk sira? Prezisa tempu atu hakmatek-an no reflete. Tanba tempu prepara atu hasouru Jesus iha Natal maibe mos prepara atu hasouru Jesus iha tempu ita na moris ikus nian? Maromak sei mai ita; “oin sa ó nia moris”? Fo tiha motivasaun ba sarani sira hahu fo relfesaun.
  • Adventu ba ita sarani sira la’os atu preokupa hodi prepara sasan sira; hanesan aihun Natal, presepio ne’ebe haleu funan-funan sira no buat seluk tan. Buat sasan sira iha liur ne’ebe halo ho rebu-rebu no dekorasi oi-oin diak maibe hein ke labele impede ita, atu kontempla, medita no agradese ba bebe oan ne’ebe toba hela iha bibi luan laran. Ema ida mak toba ne’eba. Iha fatin simples ida. Hodi hare esperiensia sira ne’e mak ita buka atu tulun sarani sira la halo natal sai fali hanesan festa mundo  nian, ba sosa regalu, presente atu fo ba malu. Ema tenki prepra-an atu simu presente ne’ebe Jesus lori mai. “DAMEN”. Tan ne’e husu ba sarani sira atu prepara liu-liu ita nia fuan liu husi Sakramentu sira. Molok ba konfesa prepara sarani sira atu halo esame konsiensia baseia ba ukun fuan 10. Nu’udar Maromak nia oan, ita iha obrigasaun atu moris tuir Maromak nia ukun fuan. Maibe ohin loron ita hare katak sarani sira balun sai ignorante ba Maromak nia ukun entaun moris sabrauk deit.
  • Adventu ne’e mos husu mai ita atu prepara-an lor-loron ba loron ne’ebe ita sei hasouru Jesus iha tempu ikus nian, katak tempu ne’ebe Na’I mai bolu ita. Nune’e atu sarani sira sai konsiente mos ba tempu ida ne’e hodi prepara-an ba enkontru ida ne’e hodi moris tuir rahun diak sira. Dalan ba santidade. Liu-liu hodi  halo vijilante no karidade. Iha moris ne’e buat hotu sei liu maibe ida ne’ebe importante liu iha moris mak ita nia relasaun ho Maromak no ita nia maluk sira.

Tópiku ida tan ne’ebe durante retiru fahe ho sarani sira mak kona ba Eukaristia. Hodi fo formasaun ita hare katak sarani sira dala barak partesipa, selebra maibe ladauk kumpriende klean Eukaristia nia importansia no nia valor. Impresaun mai husi grupu sira ne’ebe hasouru durante retiru ne’e mak; “Ami ladauk kumpriende diak, Eukaristia nia parte sira no ninia importante sira”. Vantajem bo’ot mak wainhira koalia iha lian ne’ebe sira kumpriende rasik katak makasa’e sira kontente tebes no katuas ferik sira kumpriende no husu bele koalia klaru liu tan. Maibe ho tempu ne’ebe iha ita koko fahe buat ne’ebe importante. Depois de reflesaun fo tempu ba konfisaun no taka ho Misa. Iha foto ne’e retiru ikus ne’ebe ami hala’o iha estasaun Osso-Huna.

Buat hotu halo anima husi DMACT. Ita halo retiru maibe transporte laiha nune’e tenki la’o deit. Esperiensia sira loron hirak ne’e husu mai ita atu moris tuir buat ne’ebe Amo Papa husu ba ita katak ba pereferia sira, maski ita la’o deit kuaze oras rua nia laran kolen ba, maibe wainhira ita to’o iha fatin sarani sira ho entusiazmu atu rona lia fuan ruma husi ita, ita nia kolen sira sai fali ita nia ksolok. Retiru ne’e fo husi dia 17-20 de Dez. Grupo sira ne’ebe hasouru mak estudante, funsionariu no sarani sira. Baguia, Bubuwa no Osso-Huna.

(Alexandrina Pinto)