Importánsia maturasaun iha kampu afetivu

Importánsia maturasaun iha kampu afetivu

Tanba maturasaun iha kampu afetivu importante liu iha indivíduu nia moris, iha nia estadu moris hotu.

Stevani Milena afirma iha ninia livru “Per Una Autonomia Affettiva della Donna Consacrata” katak afetividade mak bee-matan enerjia ne’ebé estimula/dudu atividade umana no, se indivíduu hatene uza ho modu adekuadu, bele fasilita relasaun ekilíbriu ho an rasik no ho ema seluk.

Afetividade mak indivíduu nia kapasidade atu esperimenta sentimentu sira no emosaun sira la’o hamutuk iha relasaun indivíduu nian; atu enfrenta no estímula laran (interiór) no li’ur (esteriór) sira. Inklui aspetu husi  sentimentu  no reajen ba sira.

Relasaun entre vida afetiva adulta no esperiénsia infantíl

Organizasaun moris afetivu ema ida nian kona-ba ninia istória emotiva. Presiza kapta saida mak influensia ema ida atu sente ho modu ida no reajen ho modu parikulár.

Akontese beibeik katak ema adultu ida iha rekursu afetivu emosionál maibé la konxiente kona-ba ne’e.  Fatór ambiente, fatór relasaun importante liu ba dezenvolvimentu afetivu ema nian basá iha relasaun sira-ne’e liuliu iha infánsia nian mak ema dezenvolve ninia esperiénsia iha nivel emotivu.

Iha relasaun dahuluk sira ne’e mak forma identifikasaun sira; asume iha an rasik aspetu sira ema seluk nian. Liuhusi modalidade relasionamentu nian ne’e bele dezenvolve sentimentu sira, emosaun sira pozitiva eh negativa. Realidade sira-ne’e mak iha dekursu moris nian forma ema nia modalidade sente no reajen. Realidade sira-ne’e dalabarak la’ós ema mak hakarak, maibé esperiénsia la pozitiva ruma ne’ebé kondisiona ema.

Iha relasaun metin entre esperiénsia labarik nian no esperiénsia adultu nian, ema re-ativa fali esperiénsia intensa sira pasadu nian, no tan ne’e tenke ba iha pasadu atu komprende sira.  Moris afetivu ohin nian iha ligasaun metin ho moris afetivu pasadu nian.

Pasajen graduál maturasaun afetiva nian

Maturasaun afetiva atua liuhusi pasajen graduál ne’ebé implika superamentu progresivu dispozisaun/tendénsia ruma ne’ebé ema iha:

– Atitude egoséntrika no dada ema seluk nia atensaun ba an rasik. Labarik iha inísiu halo esperiénsia ida tipu egoséntriku: konsentra iha an rasik, foti ba nia an, hakohak metin ba nia an, hakarak afetu/domin ba nia an, interese an rasik, no ida-ne’e normál. Problema mak se la realiza dezenvolvimentu afetivu adekuadu ida ita sei hetan adultu sira ho atitude egoséntrika, hakohak metin buat hotu ba an rasik, hakarak atu sira de’it mak iha sentru. Adultu sira nune’e, la hatene moris frustrasaun sira eh konsentra an de’itviha sira-nia interese rasik.

– Atitude autoafirmasaun nian: ema tenke dezenvolve iha an rasik prosesu auto-afirmasaun nian. Labarik ida ho tinan ida ho balun eh rua presiza konfronta ho ema seluk, atu dehan ba nia an katak nia folin. Momentu kontrapozisaun nian ho ema seluk normál liu tanba ida-ne’e mak modu atu hatasak ninia auto-estima. Ema barak hanehan dezenvolvimentu ne’e, sira ta’uk atu auto-afirma tanba iha aman/inan ida autoritáriu liu. Maibé iha mós ema ruma ne’ebé dezenvolve liu demais auto-afirmasaun no lori ba oin iha moris; ema sira ne’ebé halo buat hotu no la fó espasu ba ema seluk, ema sira ne’e kria konflitu iha moris komunidade nian.

–   Atitude idealizasaun nian: ne’e mak atitude ida típiku adolexénsia nian. Nia iha valór tanba tau atensaun ba buat furak, buat ne’ebé signifikativu. Menina ida ne’ebé idealiza irmán relijioza ida ba ninia valór sira, idealiza vida komunitária, idealiza Institutu mak momentu nesesáriu ida ba maturasaun iha ámbitu afetivu. Maibé dalaruma ita hetan ema ruma ne’ebé kaer metin atitude idealizasaun nian no la sai realista.

–   Atitude taka an no defeza nian. Ne’e mak momentu seluk, liga ho situasaun difikuldade nian.

Dezenvolvimentu umanu ida-idak iha núkleu sira difikuldade nian ne’ebé tama iha dalan evolutivu nian. Dala ruma ema iha difikuldade ida nia oin bele taka an ho forma sira deziluzaun nian, laran-triste, iha impresaun negativa no sente susar atu lori situasaun moris nian ba oin. Porblema la’ós iha núkelu difikuldade nian, problema mak la konxiente kona-ba problema nune’e labele serbisu iha an rasik.

Bele iha modalidade esterna oioin: modalidade instabilidade afetiva, forma inserteza boot liu, komportamnetu ríjidu.

Problema jerál ida ita haree mak aspetu afetivu la hetan atensaun iha familia laran, no mós iha ambiente sira formasaun nian. La hetan atensaun iha família tanba aman-inan sira preokupa liu mak hetan osan eh di’ak materiál no la sente nesesidade atu “lakon tempu” ho oan sira, halo diálogu, rona sira… Ba aman-inan sira sakrifísiu sira ne’ebé sira halo natón ona atu hatudu domin ba oan sira.

Maturidade afetiva hatudu katak ema ida konxiente kona-ba ninia rekursu no pontu fraku sira iha ámbitu afetivu, aseita an emotivamente no haka’as an loroloron iha prosesu afetivu sira.

Oinsá halo atu lori ba oin prosesu maturasaun afetiva nian? Presiza envolve personalidade tomak, tanba iha risku atu hakarak kreximentu maibé la halo pasu konkretu sira. Se ha’u hakarak sai tasak ha’u tenke envolve aspetu kognitivu (hanoin nian) atu bele reflete kona-ba ha’u-nia nesesidade sira, kona-ba ha’u-nia emosaun sira atu bele komprende an rasik.

Aspetu seluk mak ida komportamentu nian: se ha’u komprende ha’u-nia realidade ha’u tenke halo buat ruma atu modifika nia. Atu halo ida-ne’e presiza tempu naruk, moris tomak, presiza barani basá haree aspetu ida ne’ebé ita la gosta la’ós konfortavel.

Karakterístika sira moris afetivu iha reasaun afetiva sira mak:

  • Impulsivu, imediatu: envolve ema nia an tomak.
  • Forma estrema, polaridade nian, ho modu dikotómiku: di’ak hotu ou aat aat.
  • Tendénsia atu personaliza: signifika katak ita refere ba an rasik realidade ida ho modu relativu.

Tan ne’e mak importante tebes atu razaun intervein, atu reflete asaun sira no avalia ho modu oinseluk. Karen Horney afirma katak ema barak la konxiente kona-ba konflitu interiór rasik, kona-ba realidade rasik husi pontudevista afetivu.

 

Bibliografia:

STEVANI Milena, Per Una Autonomia Affettiva della Donna Consacrata, Roma 2005.

Tags: afetividade