Dioseze Baucau dedika tinan ida tan ba pastorál família nian

Dioseze Baucau dedika tinan ida tan ba pastorál família nian

D. Basilio do Nascimento Baucau – Ba tinan rua ona mak Dioseze Baucau dedika ba “pastorál família nian”. Kreda tomak iha preokupasaun boot ba família, hanesan ita hatene ona, tan ba família mak Kreda dedika Sínodu estraordináriu iha 2014 no sínodu ordináriu iha Outubru mai ne’e.

Atu bele koordena liután forsa sira, “tau hamutuk kilat-musan”, hanesan D. Basílio hateten, mak ohin 12 Fevereiru, superiór no superiora sira komunidade relijioza Dioseze Baucau nian, halibur hamutuk atu fahe kona-ba asuntu ne’e hamutuk ho Bispu Dioseze Baucau no Vigararia Episkopál Asuntu Pastorál nian.

D. Basílio loke enkontru hodi hato’o uitoan kona-ba nia impresaun iha Sínodu estraordináriu 2014 kona-ba dezafiu sira família hasoru. Nia dehan katak hasoru dezafiu no problema sira família nian “Bispu sira mós bulelu… Bispu sira rasik, ita bele dehan Uma-Kreda – ha’u la dehan konfuzu – atrapalladu uitoan”. Dalaruma nu’udar Kreda ita hanoin problema família nian mak sakramentu sira, hanesan media sira komentáriu barak ba Sínodu tinan kotuk, hein atu Kreda nia odamatan nakloke hodi husik divorsiadu sira komunga, omoseksuál sira komunga nst… Halian Amu-Papa nia liafuan, Bispu Basílio hateten katak, loos duni matrimóniu ne’e indissoluvel, maibé problema ohin nian mak “problema umanu. Família mak ita ema nia hun. Kuandu sobu instituisaun ida-ne’e ita ema nia ezisténsia, ita ema nia personalidade, ita ema nia totalidade mak lakon. Kuandu ema lakon, la hatene nia an, sosiedade mós lakon”.

Problema seluk Kreda enfrenta mak linguajen Kreda nian ho linguajen mundu nian la hanesan. Iha mundu ohin mosu kolonizasaun kulturál no ideolójika forsada, nune’e mundu la ko’alia buat ne’ebé Kreda ko’alia. Amu-Bispu fó ezemplu kona-ba konseitu família nian, ne’ebé muda de’it liafuan ida bele muda konseitu tomak. Konseitu tradisionál família nian dehan: “Família mak uniaun entre mane ida no feto ida iha komplementariedade seksu sira-nian no iha orden ba prokriasaun”. Ideolojia internasionál ohin nian hakarak hato’o katak “família mak uniaun entre ema na’in rua”. Iha ideolojia ne’e nia okos mak atu “lejitima uniaun hotu-hotu”. “Ba ita ema normál ema na’in rua ne’e feto ida no mane ida, naran katak ema rua hakotu lia atu moris hamutuk, família ona”, Amu-Bispu dehan. Nune’e, tuir D. Basílio, iha nivel definisaun família nia komesa mosu konfuzaun.

Durante Sínodu iha eskola rua: ida tradisionalista lidera husi Kard. Muller, no ida fali prgresista lidera husi Kard. Kasper. Grupu Kasper husu revizaun ba konseitu família no buat seluk tan hanesan komuñaun. Maibé Bispu husu “ita-nia fidelidade ba Kreda ba iha-ne’ebé?”.

Ba Timor mós iha kolonizasaun ideolójika sira ne’ebé hakarak sobu ema liuhusi família. Iha família mono-konstitutiva; família partnership; família inan solteira/aman solteiru, nst… Amu Basílio konvida atu reflete kona-ba retratu família nian iha diseze Baucau, identifika dezafiu sira no buka fó pista ruma resposta nian hodi prepara ba kongresu família nian no Sínodu estraordináriu 2015 nian.

Relijiozu/a sirakonstata katak iha Timor, família hanaran “uma-kain” ne’ebé komprende família alargada, ho kultura barlake nian no “adat” sira. Problema barak mak mosu ohin no sobu família, hanesan “selingkuh”, kama-rua/tolu…; foin-sa’e sira la hatene kona-ba “namoru”, valór seksulalidade nian no valór virjindade nian, la iha formasaun umana integrál, étika sosiál no sarani… Sira mós konstata katak ema nia valór la iha liu, manu ida folin liu fali ema, ema sai objetu ida, oan sira la iha valór… Dalabarak inan sira (liuliu sira ne’ebé ko’us feto-raan) depoizde oan moris entrega hela ba avó sira, hanesan la iha ligasaunafetiva ida, hanesna naha ida ne’ebé tenke liberta husi an rasik. Aleinde ne’e, iha mós eskándalu barak husi ema lideransa sivíl no ekleziástika, lahó autoridade morál, la iha integridade morál. Ita haree mós katak família sira barak mak la moris hamutuk tanba serbisu ho konsekuénsia hotu ba oan sira no ba kazál rasik.

Relijiozu sira partilla mós buat ne’ebé sira hahú halo ona, iha parókia sira hela bá. Entre atividade sira-ne’e mak vizita família sira hodi hakbesik ba sira ne’ebé dook, sente maksalak tan situasaun “barlakeadu” eh seluk…bá atu rona sira no tempu hanesan evanjeliza. Dalan seluk ne’ebé halo daudaun mak lori ilas Sagrada Família, Maria Tulun-Na’in, Don Bosco, nst iha sentru hotu no iha momentu ne’e halo formasaun ba família sira ne’ebé partisipa.

Pergunta ida husi D. Basílio, oinsá to’o halo formasaun ba massa? Tuir nia haree, halibur ema ho estilu Moviemntu Taizé” efetivu liu, tanba iha-ne’ebá iha formasaun, iha orasaun, iha espiritualidade, iha buat hotu ita hakarak.

Basílio husu atu relijiozu/a sira ho sira-nia espesifidade rasik fó sira-nia kontribuisaun, fó liman ba malu, atu la’o hamutuk hodi enfrenta preokupasaun pastorál família nian. Nune’e mós ba grupu kategoriál ida-idak. Nia enfatiza vizita família atu kontinua halo, la’ós atu konverte ema, maibé atu haburas relasaun umana no umanizante, sai apoiu ba sira, fatin atu dezabafa, sarani sira sente Kreda besik ba sira.

Ba Kongresu mosu sujestaun ruma, no haree ba situasaun mundiál no nasionál, ita afirma filafali família nia valór, fatin atu ema hetan moris no moris ne’ebé buras, fatin atu ema sai ema no ema ne’ebé tuir Maromak nia ilas no lalatak.