Prepara an ba semana litúrjika inter-diosezana

Prepara an ba semana litúrjika inter-diosezana

hafoun-liturjiaBaucau – Amu-Bispu Basílio no Vigáriu ba asuntu pastorál sira, ohin, 25 Fevereiru, hasoru malu ho superiór/a sira Kongregasaun relijioza oioin iha Dioseze Baucau. Tema ne’ebé trata mak kestaun sira kona-ba  “liturjia” (selebrasaun eukarístika, selebrasaun sakramentu sira, selebrasaun sakramentál sira, selebrasaun Liafuan nian, liturjia oras nian…), ne’ebé iha ninia moris konkretu hala’o iha Rai Timor-Leste, iha dioseze tolu ne’e, ne’ebé dalaruma la hanesan.

Amu-Bispu hakarak rona ínput husi relijiozu/a sira, iha okaziaun preparasaun nian ba “semana litúrjika inter-diosezana”, ne’ebé sei hala’o iha fulan Abríl nia rohan.

Foufoun, tópiku ne’ebé partisipante sira fahe mak irregularidade sira iha selebrasaun litúrjika oioin liuliu iha Misa no aspetu esternu sira liga ho selebrasaun litúrjika sira; nesesidade hafoun testu litúrjiku sira ho tradusaun ne’ebé di’ak katak fiél no komprensivel; nesesidade uniformiza liturjia iha dioseze tolu ne’e; nesesidade atu iha komisaun múzika sagrada atu bele identifika sá de’it mak kantu apropriadu ba selebrasaun litúrjika sira; nesesidade ba espasu sagradu adekuadu ba selebrasaun; nesesidade silénsiu nian, nst.

Relijiozu/a sira iha sira-nia partilla salienta katak iha liturjia la’ós lei kriatividade nian mak manda, maibé fidelidade nian, fidelidade ba Instrusaun Jerál Misál Romanu (2002), ba indikasaun sira Kreda nian kona-ba liturjia. Aleinde ne’e, haree mós katak iha nesesidade boot formasaun nian, uluknanai ba minsitru ordenadu sira. Tuir D. Basílio, iha semináriu sira, formadór sira la halo seminarista sira estuda Kreda ninia dokumentu sira hanesan haktuir iha leten…

Reflete uiotan kona-ba oinsá ema nia komprensaun kona-ba liturjia, ne’ebé dalabarak mak prepara kántiku, lee leitura, dekorasaun, ritu esternu… ita haree nesesidade katekeze nian ba sarani sira hotu atu sai konxiente katak liturjia mak Maromak nia Povu nia asaun, halibur hamutuk iha Jezús Kristu, iha komuñaun ho Espíritu Santu atu hasae hahi’i ba Maromak nia glória. Ita-nia selebrasaun iha rai, hakarak reflete selebrasaun lalehan nian!

Selebrasaun litúrjika mak nafatin selebrasaun Mistériu Paskál, katak pasajen husi mate ba moris, liuhusi sinál sira, jestu sira no liafuan sira. Liturjia mak Kristu nia asaun iha Kreda. Iha liturjia Kristu atua fali salvasaun mai ita. Hanesan Sacrosanctum Concilium hateten, selebrasaun litúrjika mak obra Kristu amlulik nian, no Kreda ninia Isin nian, no ne’e mak asaun sagrada ida aas liu (kf SC 7).